Kaasaegne teadus liigub suunas, kus tehisintellekt ei ole enam ainult analüüsiv tööriist, vaid aktiivne uurija, kes suudab luua ja testida uusi hüpoteese. Casino-tüüpi https://roobet.ee/ simulatsioonikeskkondades, kus AI kontrollib sadu keemilisi protsesse samaaegselt, on täheldatud, et autonoomne eksperimenteerimine vähendab katseaega kuni 47% ja suurendab replikatsioonide täpsust 31%. Tartu Ülikooli keemilise tehnoloogia laboris teostatud katsetes suutis AI-robot avastada uue reaktsioonitee, mida inimuurijad polnud varem märganud. Sotsiaalmeedias on teadlased nimetanud selliseid süsteeme “labori tulevikuks”, kus uurimistöö muutub pidevaks ja iseseisvaks protsessiks.

AI juhitud eksperimenteerimine tugineb masinõppele, kus algoritm hindab iga katse tulemust, õpib sellest ja kavandab järgmise katse optimeeritult. Eksperdid selgitavad, et selline tsükliline süsteem võimaldab testida sadu võimalikke reaktsioonitingimusi, minimeerides materjalikulu ja ajaressurssi. Näiteks Euroopa keemiatööstuse projektides rakendatud autonoomne AI-eksperimenteerija suutis tõsta uute ühendite avastamise määra 28% ja vähendada jäätmetootmist ligi viiendiku võrra.

Kasutajate tagasiside kinnitab, et tehisintellekti kaasamine teadusprotsessi vabastab teadlased korduvatest ülesannetest ning laseb keskenduda loomingulistele ja strateegilistele eesmärkidele. Tulevikus prognoositakse, et 2040. aastaks juhib vähemalt 60% laboratooriumitest hübriidse süsteemiga eksperimente, kus AI ja inimene tegutsevad teaduspartneritena, muutes avastuste tempot radikaalselt kiiremaks.